kvartsiit. Suur osa Eesti aluspõhjast koosneb Devoni ajastul ladestunud liivakivist Liivakivi • -on punaka või kollaka värvusega • -settekivim • -koosneb kvartsist • -kasutatakse ehituses, tööstuses, klaasi tegemisel Liivakivi leiukohad Dolokivi ehk Dolomiit • Dolomiidi lähtematerjaliks on peamiselt laguunide setted, sest tema peamise komponendi, samanimelise mineraali sadestumiseks vajalik kõrge magneesiumikontsentratsioon tekib vee aurumisel. Dolomiidi sagedaimad lisandid on kaltsiit, kips, kvarts, kaltsedon, raudoksiid ja -hüdroksiidid. Purdmaterjali ja organismide jäänuseid on dolomiidis vähem kui lubjakivis. Dolomiit • -settekivim • -karbonaatkivim • -tekkinud lubjakivist • -koosneb mineraalist • -kasutusel ehituses, tööstuses Dolomiidi leiukohad Looduskaitse objektid Üksikobjekt • Kallastel asub kõige pikem,
Ta koosneb suuremalt jaolt kaltsiidist, lisandina veidi savi või kvartsiteri, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, raudoksiide ja - hüdroksiide. Paljud Eesti lubjakivid sisaldavad rikkalikult kivistisi ja organismide elutegevuse jälgi, näiteks põhjaeluviisiga loomade roomamis- ja kaevumisjälgi. Dolomiit Dolomiidi lähtematerjaliks on peamiselt laguunide setted, sest tema peamise komponendi, samanimelise mineraali sadestumiseks vajalik kõrge magneesiumikontsentratsioon tekib vee aurumisel. Dolomiidi sagedaimad lisandid on kaltsiit, kips, kvarts, kaltsedon, raudoksiid ja -hüdroksiidid. Purdmaterjali ja organismide jäänuseid on dolomiidis vähem kui lubjakivis. Mergel Mergel on suure savisisaldusega karbonaatkivim. Eristatakse merglit (karbonaatseks materjaliks on peamiselt kaltsiit) ja domeriiti ehk dolomiitmerglit (sisaldab peale savimineraalide dolomiiti). Merglis leidub lisandina
annaabi.ee 
