Mitte kõik vulkaanipursked ei põhjusta maavärinaid, enamus purskeid on rahulikud ning ja vulkaanid on üldse enamus aega ,,vaiksed". Vulkaanilised maavärinad on suhteliselt haruldased võrreldes laamade liikumisega kaasnevatest vappumistest (4-5% maavärinatest on põhjustatud vulkaanilistest tegevustest). Samuti võib maavärinaid esineda plahvatusliku purske eelsel perioodil, kui toimub maasügavuses asuva magma pressimine magmakambrisse (nende värinate põhjal on võimalik ennustada vulkaanipurskeid). Kui tektoonilisi maavärinaid võib tunda üle kogu Maakera, siis vulkaanilist on üldjuhul tunda epitsentrist 16-32km kaugusele. Vulkaanid, mis põhjustavad maavärinaid ja purskavad plahvatuslikult on üldiselt happelise laavaga, kuna antud laava jaheneb väga kiiresti ning blokeerib vulkaani ava ning alt peale pressiv magma tekitab rõhu ja mingil hetkel toimub plahvatus (Harvematel juhtudel võib
nn madalafookuselised maavärinad (sügaval haprad deformatsioonis kaovad ja kivimid muutuvad plastilisemaks) · plahvatuslike vulkaanipursete tagajärjel (45%). Samuti esineb maavärinaid pursete eelsel perioodil, kui toimub maasügavuses asuva magma pressimine magmakambrisse (viimane tunnus aitab ennustada vulkaanipurset) · subduktsioonivööndites (nn. Benioffi tsoonis), kus kivimites habrast deformatsiooni ja nende purunemist ei toimu. Sellised maavärinad on süvafookuselised (sügavus kuni 670 km) ja need on tõenäoliselt tingitud mineraalstruktuuride kollapseerumise ja nende asendumisel
187. Kuidas tekib maavärin pingete kuhjumine kivimeis ning pingete järeleandmine ja hapra deformatsiooni teke. Pinged tekivad tektooniliste jõudude toimel, maasisese ainese ümberpaiknemisel konvektsiooni tõttu. Pinged kuhjuvad kui laamad liiguvad teineteise suhtes, lõpuks annavad kivimid jõududele järele, tekivad haprad deformatsioonid ning vabaneb pingestumisel salvestunud energia. 188. Vulkaanilised maavärinad 4-5% kõigist maavärinatest, põhjuseks magma surumine magmakambrisse, kust ta suure rõhu tõttu lõpuks välja purskub. 189. Ülisügavate maavärinate (subduktsioonivööndis) oletatav tekkepõhjus? Tingitud kristallsturktuuride kollapseerumisest ja nende asendumisel tihedama pakindusega . 190. Maavärina fookus (kolle, hüpotsenter) Maavärina tekkekoht maapinnas e siis maa sees 191. Maavärina kese e. epitsenter. Maavärina koht maapinnal, kus ta on kõige suurem. 192. Seismilised lained, nende tüübid. Miks on pinnalained peamised maavärina
annaabi.ee 
