Vana-Rooma kultuur, ühiskond, sõjad, elukorraldus.
Kõrgeim võim kuulus rahvakoosolekutele ehk komiitsile ehk rahvale. Rahvakoosolekuid oli
kolme liiki ja neid korraldati erinevatest põhimiõtetest lähtuvalt.
· Kuriaatsed komiitsid (tähtis oli päritolu)
· Tsenturiaased komiitsid (tähtis oli varandus)
· Tribuutsed komiitsid (tähtis oli seisus)
Koosolekuid peeti tavalisel linnast väljas Marsi väljakul. Hääletamine toimus elupaikade ja
sõjaväeosade kaupa. Rahvakoosoleku ülesanded olid:
· Valiti magistrateid ehk ametnikke
· Võeti vastu seadusi
· Otsustati sõja ja rahu küsimused
Rahvakoosolekuid käisid koos üks kuni kaks korda aastas, kuna nende korraldamine oli
väga vaevarikas. Rahvakoosolekute vahepeal oli samuti vajalik otsusi vastu võtta. Selleks
moodustati väikesearvuline senat. Senat koosnes magistraatidest ja nad valiti üheks
aastaks. Senatis oli 300 kuni 600 inimest. Senati liikmed jagunesid ka seisuste järgi ja selle
järgi valiti ka neile ameteid
annaabi.ee 
