siis jällegi maismaale tagasi. 14.) Kus paiknevad suurimad mageveealad maakeral? (1p) Ainult umbes kolm protsenti kogu Maa veest on mage ning järvedes ja magevee-märgalades on vaid 0,29 % Maa mageveest. Kakskümmend protsenti kogu mageveest on Baikali järves ning teine 20 % Põhja- Ameerika Suurjärvedes (Huron, Michigan, Ülemjärv). Jõgedes on vaid 0,006 % kogu mageveevarust. Põhilised mageveevarud asuvad arenenud riikides, kus elab ainult viiendik maailma rahvastikust. 15.) Joonisel on kujutatud litosfäärilaamasid. Tähista kaardil järgmiselt: (8p) A-ga: kus tekivad võimsad mäestikud B-ga: kus tekivad ookeanisüvikud C-ga: kus ookeanipõhi laieneb, võivad tekkida vulkaanilised saared D-ga: Eestile lähim maavärinate piirkond Põhjenda kõiki nelja valikut A Mandriliste laamade põrkumine:
Maapinnal olev vesi on tõepoolest elu tugi. Ning põhjavesi on seetõttu olemas, et osa pinnaveest imbub maasse ja jõuab põhjaveekihtidesse. Maakera pinnal on magevett suhteliselt vähe. Ainult umbes kolm protsenti kogu Maa veest on mage ning järvedes ja magevee-märgalades on vaid 0,29 % Maa mageveest. Kakskümmend protsenti kogu mageveest on Baikali järves ning teine 20 % Põhja-Ameerika Suurjärvedes (Huron, Michigan, Ülemjärv). Jõgedes on vaid 0,006 % kogu mageveevarust. Nagu näed, sõltub elu Maal vaid "tilgast meres"! Maasseimbumine (infiltratsioon): vee liikumine maapinnalt mulda ja poorsetesse kivimitesse Põhjavesi pärineb sademeist Igal pool maailmas imbub osa sademetega langevast vihma- ja lumeveest maasse ja kivimeisse. Kui palju imbub, oleneb mitmest tegurist. Gröönimaa jääkilbile langevaist sademeist jõuab maasse väga vähe, mujal aga,
on Verhojansk (-71,8oC). Aasia osa kliimat mõjutab Vaikne ookean. Mäeliustikke on 3550km2. Ida-Siberis ulatub igikelts kaugemale lõunasse. Kaug-Idas on parasöötme mussoonkliima. Venemaal on palju jõgesid ja järvi. 2/3 territooriumist hõlmab Põhja-Jäämere vesikond. Pikim jõgi on 4400 km pikkune Leena. Suurimate deltadega on Volga ja Leena. Baikal on maailma sügavaim (1620 m) ja Venemaa suurim järv, hõlmab 1/5 maailma mageveevarust (ilma liustiketa). Laadoga on Euroopa suurim järv. Taimkattes on selgelt täheldatav laiusvööndilisus. 61% territooriumist katab mets (55% on taiga). Venemaa on maavararikkas. Naftavaru on 8,163 mlrd tonni, maagaasivaru 47,57 triljonit m3. Leidub ka palju kivisütt ja pruunsütt. Uraanimaagi poolest on maailmas 9. kohal. Kuue esimese riigi seas raua, vase, plii, nikli, tina, koobalti, volframi, tantaali, vismuti,
annaabi.ee 
