Fütobentos
a. ilmunud töös "Eesti NSV taimkate". Jälginud
magevee taimede levikut ja võrrelnud seda taimede levikuga maismaal tuli
järeldusele, et veekeskkond ühtlustab mõnevõrra klimaatilisi tingimusi,
seetõttu on veekogude taimekooslused teatud määral ekstratsonaalsed
(väljaspool tsoone). Põhjapoolsemate laiuskraadide taimestik on
lõunapoolsema ilmega kui ümbruses kasvav maismaataimestik.
Veetaimede leviku areaal (levikuala) on märksa laiem kui
maismaataimedel. Nii on näiteks Eesti mageveetaimedest >50% levinud
kogu põhjapoolkeral, ligi 30% levib Euraasias või levivad Lääne-Euroopast
kuni Siberini.16% veetaimedest on levinud inimese abil nii paljudesse
suundadesse, et mõnikord polegi selge, kus on nende algkodu (kalmus,
vesi-
kirburohi). Taimi, mille levikuala piirdub ainult Euroopaga, on Eesti vetes
ainult 5%. Kitsast levikuala tingivad näiteks taime rasked eosed
(lahnarohul), rasked seemned (vesikarikas). Peamised levitajad on
annaabi.ee 
