Veereostus ja Läänemeri
kalapüüdmisest ning veereostamisest. Rahvaarvu pidev kasv soodustab tööstuse kiiret
arengut, kuid sellega kaasnevad reostused, mis muudavad puhta joogivee kättesaadavuse
raskeks. Täiesti puhast vett, mis oleks ka joogiks kõlblik, leidub looduses väga vähe. Suurem
mageveevaru asub sügaval maapõues või esineb liustike ja jäämägede kujul (Lisa 2).
Liustikes esineb vesi jää kujul ning selle sulatamine ja tarvitusele võtt nõuab palju raha.
Tööstused ohustavad mageveeallikate puhtust suunates tööstusest läbi käinud veed tagasi
loodusesse: jõgedesse, järvedesse, merre. Kõige enam ohustavad kummi, bensiini, paberi ja
kemikaali tööstused, mis vajavad tootmistsüklis suuri veekoguseid. Vabrikute heitveed
sisaldavad kahjulikke soolasid, elavhõbedat ja kroomi - need tehastest kord läbikäinud veed,
lastakse tagasi veekogusse. Tööstusettevõtete reoveele lisanduvad ka linnade reoveed, mis
peavad sammu rahvastikukasvuga. (Repossi: 27)