Lambakarjus ja aeg
juured alla ja surid, ilma et kellelgi oleks kordki tulnud tahtmist oma kiila
tolmu jalgadelt piihkida. Kauged sinavad maed silmapiiril nende meeli ei
koih1ud. Veel vahem igatses keegi magesid, mis silmapiiri taga.
Lambakarjus oli hoopis teistsugune. Kevadel, kui ussid hakkasid rooma-
ma ja putukad lendama, kui inimesed unistasid katusel magamisest, kui
kiinkad loid haljendama ja teerajad illes magedesseei olnud enam porist
libedad, asus lambakarjus lojustega teele.Kevad saabustaies ilus ja valas
karjuse siidame rohelist roomu tais. Ta naeris, huikas ja vilistas, laksutas
koos oobikutega ja krooksus koos konnadega.Óhtul ajasta loojuva paike§e
-
kumas juttu kivide vahel sosistavaojaga.Loodus sai igal kevadel uueks fa
roli oma alguse juurde tagasi
annaabi.ee 
