Eesti traditsiooniline rahvakultuur
puutöömehi arendasid traditsiooniliste mööbliesemete vormi ja kaunistust. 19.saj lõpus pärines uus
mööbel juba külatislerilt. Lähendades uuemat talumööblit märgatavalt linnamööblile. Kõrvu
sammaskirstudega läksid riidevara hoidmisel mõneks ajaks moodi neile laadilt lähedased kohvrid.
Tavaliselt olid värvitud punkakaks või pruunikaks või kaunistatud mimevärvilise lillkirjaga.
19.saj teisel poolel oli kõtge tavalisem magasmisase juba voodi. Sajandi lõpus tulid ka pikemad
voodid, paiguti hakati tegema ka lahtitõmmatavaid kahe poolega ehk kuue jalaga voodeid. Imikute
magamisasemena tuli jalashäll. Kõige tavalisemaks istmeks sai kiiresti juba varem tuntud
raamkonstruktsiooniga tool. Hiiumaal ja Põhja-Eesti neemedel ilmusid söögilaua taha endise seinapingi
asemele seljatoega pingid (puust sohvad), tegema hakati ka kiiktoole.