19. sajandi keskpaik Eestis
juhtimisega. Vallavolikogus olid 4-24 liiget. Pooled liikmed pidid olema valitud peremeeste
seast, pooled maata meeste seast. Valla täiskogu valis ka vallavanema. Vallavanem pidi olema
peremeeste seast (ka 3 aastaks). Vallavanem ega volikogu liikmed palka ei saanud.
Olulisemaid palgalisi ameteid oli valla kirjutaja (raamatupidaja ja asjaaja). Tema oli
vallamajas tööpäevadel olemas (ta nt väljastas passe). Valla palgal oli ka koolmeister, vahest
magasimees (vilja eest hoolitses), valla kasakas (põhm käskjalg, täitis ka vajadusel
vangivalvuri ülesannet). Valla laegas oli valla raha ja väärtpaberite hoidla. Vald sai raha:
magasivilja müügist, trahvidest, maksudest, kulutas koolidele, vaeste hoolekandele jne. Vallad
andsid isevalitsemise kogemuse (eeldus oma riigi tekele).
1874 sõjaväereform (hakkas ka Eesti aladel kehtima). Kõigist seisustest mehed muutusid
sõjaväekohuslasteks alates 21
annaabi.ee 
