Fred Jüssi
Kruuside kokkulöömise kolksatus on mul kõrvus tänaseni. Meie retk läks korda, sest nõnda tahtis
taevas. Kiidetud olgu taevas!
Kolm lindu
7. mai 1980. Kell on kolm, istun peidikus raba peal. Täna toppisin kaikaid alla ja kaigaste peale
panin kaasatoodud vineerplaadi, et ei tuleks olla tundide kaupa jalgupidi
vees või märjas turbasamblas, sest jääkolakas on rabapinnas mõnel pool
veel sulamata. Tukkusin pärast mikrofoni ülesseadmist õhtul telgi juures
paar tundi, aga magamiskotita ja riietes ei too niisugune pooluni eriti
kosutust, sest külmahirm ei lase õieti magama jäädagi. Nüüd on
varjetelgis küll veidi mugavam kui eelmisel ööl, aga ilm on jälle jahedam
ja ikkagi hakkavad jalad niisketes kummisaabastes külmetama.
KELL VEERAND NELI hakkavad tedred mängima. Algul kostavad pimedusest üksnes kauged
salapärased suhinad. Siis nihkub see kõik ligemale, üsna siia, mu varjendi lähedusse, mikrofoni ette.
annaabi.ee 
