Rousseau
Kes oma isakohustusi ei
suuda täita, sel pole ka õigust isaks saada. Ei vaesus, töö ega ükski inimvahekord või teda
vabastada oma lapse toitmisest ja nende kasvatamisest. Rousseau kordab siinkohal, et inimese
kasvatus algab tema sündimisega: enne kõnelemist, enne arusaamise algust õpib ta kogemuse
teel. Kogemus aga käib õppimise eel. Lapsi tuleks varakult harjutama pimedusega, et nad
seda ei kardaks. Samuti liiga suur korrapärasus toitmis- ja magamisaegades tekitab lastes
peagi tarviduse asemel harjumuse vajaduse. Ainuke harjumus, mis lapsel tohib olla, on see:
mitte ühtegi harjumust omada!
Lapse nutu kohta kirjutab Rousseau, et kui laps nutab, siis ta kannatab. Siis tuleb leida see
põhjus ja see kõrvaldada. Kui seda aga ei leita, siis võib pidev võib kannatus katkeda ja
võidakse isegi last seepärast lüüa! Kõnelemise koha pealt soovitab Rousseau lapsega rääkida
nii et laps ka aru saaks, ning sõnad oleksid lapsele arusaadavad