Tõde ja Õigus II Terve tekst
Järgmisel hetkel kerkis luuk ja nähtavale tuli härra Ollino valge pea. Värisev küünlatuli heitis
vooditele ja nende vahele pelglikku helki.
,,Mis see siis peab tähendama?" küsis Ollino. ,,Kas siin ei kõlistatud?"
,,Pole meie midagi kuulnud," vastati mitmelt poolt korraga.
,,Homme, tähendab, peab kõvemini kõlistama," arvas Ollino.
,,Kõvemini ja kauem," arvas keegi vastu.
,,Just nii," kinnitas Ollino. ,,Aga nüüd maast lahti, maast lahti!" kordas ta käskivalt ja hakkas
magajatelt vaipu kiskuma.
,,Härra Ollino, üks silmapilk veel," palus keegi väike poiss, hoides vaipa kõvasti kurgu all kinni.
,,Ma ainult sirutan natuke."
,,Ei ole aega," vastas Ollino. ,,Välja ja pesema!"
,,Külm on, ei või, lõdisen teki allgi," ajas poiss vastu.
,,All on külm vesi, see annab sooja," lohutas Ollino ja ta ei andnud enne rahu, kui poisid olid
viimseni voodist väljas. Üksteise järele kadusid nad läbi luugi, et minna alumisele korrale, kus
asus pesemisruum
annaabi.ee 
