Tõde ja Õigus II Terve tekst
selles vanas kuuris, kus ta oli õlgedes maganud oma südamest ühe ilusa rõõmu. Sellepärast
hakkas ta siia hiilima, nagu kisuksid teda lapsepõlve-mälestused õlekoole istuma.
Need õled seisid siin vististi juba aastaid. Nemad kuulusid sinna ajajärku, kus härra Mauruse
asutis oli alles töötanud täie auru all, nagu armastasid öelda Tigapuu ja Ollino, kui nad tuletasid
meelde möödunud päevi. Siis oli õlgi ostetud poiste magadiskottide täitmiseks, sest härra
Maurusele ei meeldinud madratsid, mida oli raske puhastada, kui nendega juhtus midagi. Aga
magamisasemega juhtus ikka midagi ja sellepärast pidi võima teda kergesti puhastada. Õlgi
võis iga poolaasta vahetada ja kotid vahepeal puhtaks pesta ning läbi keeta, sellepärast
armastas härra Maurus õlgi.
Aga olid tulnud teised ajad ja vanad unusid üpris ruttu. Mälestuseks seisavad veel need õlekood