puit, seejärel võeti kasutusele vee- ja tuuleenergia. Energia tootmise struktuur Enamus Euroopa riikide energiast tuleb impordist. Küpros, Malta ja Luxenburg saavad kogu vajamineva energia impordi teel. Eesti toodab umbes 90% oma tarbitud energiast ise cnoing onselles arvestuses Euroopa liidu liikmesriikide hulgas. Biomassist tuumajaamani Euroopas domineeris varem kivi- ja pruunsöele orienteeritud majandus. Alates 1970.aastast on suundumus nafta, magaasi ja tuumaenergia suuremale kasutamisele. Suuremad söekaevandajad on Venemaa, Poola, Ukraina. Tootmine Nafttat ja maagaasi toodavad Venemaa, Norra ja Inglismaa. Elekter veest, õhust ja maapõuest. Vanim elektritootmise viis on hüdroenergia kasutamine. Norra toodab enamuse oma elektrist vee jõul. Euroopa võimsamad hüdroelektrijaamad asuvad Doonau ja Volga jõel. Rapsiõli Rootsis ja Slovakkias kasutatakse rapsiõlist toodetud diislit mootorkütusena. Tuuleenergia Suurimad
organisatsioon) sama mittetulundusühinguga on seotud ka Malaisia. Ramsari alasid on Indoneesias kolm ning Malaisias 5. Indoneesias asub ka Green peace'i osakond. Nii Brunei, Malaisia kui ka Indoneesia on ÜRO liikmed ja seeläbi seotud UNEP-i tegevustega. UNEP teeb aga tihedat koostööd IPCC-ga (rahvusvaheline kliimamuutuste alane ekspertide kogu). Brunei on küll üks vähestest Kagu-Aasia riikidest, mis ei ekspordi puitu (pool SKT-st magaasi ja nafta tootmisest), kuid samas on tema osaluse kohta rahvusvahelistes keskkonna või looduskaitse organisatsioonides väga vähe infot. Asi võib seotud olla sellega, et tegemist on autokraatliku riigiga, kus sõna- ja muud vabadused pole just enesestmõistetavad. Kokkuvõtlikult võiks kohalike endi huvi oma looduse vastu nimetada suhteliselt leigeks, aga arvestada tuleb fakti, et piirkonnas asuvate riikide valitsused on