Soome-ugri rahvakultuur
Nõukogude aja viimaste kümnendite vältel tõrjuti siiski ka mari keel kohalikus ühiskondlikus
elus tagaplaanile ning selle positsioonid halvenesid ka hariduselus.
Nõukogude liidu lagunemisprotsesside taustal toimunud maride rahvuslik ärkamine oli teiste idapoolsete
soomeugrilastega võrreldes suhteliselt kiire ja võimas. Esimene sõltumatu mari organisatsioon, noorteühing U Vij
(Uus Võim) loodi juba 1987. Juulis 1990 tuli Joskar-Olas kokku esimene soome-ugri noortefoorum ning loodi
MAFUN (Soome-ugri Rahvaste Noorteorganisatsioon). U Vij töö tulemusena asutati 1990. aasta kevadel kõiki marisid
esindav Mari Usem 'Mari Liit'. Juba sügisel lõi sellest lahku radikaalne vähemus ning lõi oma organisatsiooni Kugeze
Mlande 'Esivanemate Maa'. Samal sügisel loodi ka mari animiste esindav usuühing Osmari-Tsimari 'Valge mari -
Puhas mari', mille peamiseks sotsiaalseks baasiks olid idamari "paganad". Oktoobris 1992 toimus Mari Rahva Kolmas
annaabi.ee 
