Jazz-Balleti Klubi
mängimisest mõnu tunnevad tuleb pala neil alati paremini välja, kui siis kui nad mängiksid
morni näoga ja samal ajal kuklas mõte: “Oh, millal ma siit küll ära saan?”.
Minu meelest oli kõige menukam osa etendusest see koht, kui püüti kinni pangaröövlid.
Mulle on väiksest saati meeldinud taoline märul. Parim hetk oli minu meelest selles lõigus siiske
see, kui topeltagent ülimalt rahuloleva näoga vaatas äsja kinni püütud mafioosnike. Mulle jäi
laval toimuv siiski natuke segaseks. Tihti ei saa aru, et mida küll selle liigutuse all mõeldi või
mis nüüd äsja laval sündis. Koreograafia meeldis mulle ka väga. See oli graatsiline, kuid samas
ka jäik ja kriminaalne nagu maffia ise.
Minu üldmulje etendusest oli üsna positiivne. Oli palju pisiasju, mis olid minu jaoks märgatavad
detailid etenduse õiges väljakukkumises. Samas oli ka mitmeid suuri vigu, mis ei pruugi olla