Väljakaevatud luustike uuriti. Kuna Eestis ei ole palju uuritud keskaegsete inimeste hambaid oli antud leid väga hea. Tänu väljakaevamistele saadi rohkem aimu ka omaaegse tartlase suuhügieeni ja toitumisharjumuste kohta. Väljakaemistel uuriti 251 maetud inimese hambaid, kellest 121 last ja 130 täiskasvanut. Mehi oli 67 ja naisi 63, laste sugu ei olnud võimalik aga määrata. Hammaste uurimisel leiti, et hambakivi oli ligikaudu 75% inimestel keda uuriti ning hambaauke pooltel maetutest. Tühimikke, lõualuude taandumist ja eluajal väljalangenud hambaid täheldati ligikaudu kolmandikul. Kõik eeltoodud nähtused viitavad aga tartlaste halvale suuhügieenile. Keskklassi tartlane ei pööranud suuhügieenile erilist tähelepanu. Selgusetuks jääb, kas hambad olid ise välja kukkunud, või välja tõmmatud. Tol ajal oli tavaline valutav hammas lihtsalt välja tõmmata. 16. Sajandil olid olemas ka ametimehed kes hammaste välja tõmbamisega tegelesid.
igemepõletikku. Luustikul nr 37 esines selgroolülide luustumine, kuid selle põhjuseks võis olla ka vanadus. Luustikul nr 58 esines küünarliigese luustumine, mida võis põhjustada murd. Põlveliigeses oli ilmselt (samuti) tegemist mingi liigesehaigusega. 9. KAUBI KALME VÕRDLUS TEISTE LÕUNA-EESTI KALMISTUTEGA Tartu Jaani kiriku kalmes oli enne 20 aastaseks saamist surnud 116-117 last ehk 57%. Enne aastaseks saamist oli surnud 64 (so 31,4%) maetutest. Neid arve omavahel võrreldes tuleb tähelepanu pöörata vastsündinute esindatusele Kaubi kalmistule maetute seas, mis on märgatavalt väiksem kui vastav näitaja Tartus. Kaubis oli maetute seas alla 1 aasta vanuseid on 5 (5,0%). Lähtuvalt ajaloolise demograafia loogikast, mille kohaselt eriti kõrge suremus peaks olema eeskätt vastsüdinute juures (toona kontrollis vastava inimrühma ellujäämist
annaabi.ee 
