pealinn. Raudteede-, maanteede- ja lennuliinide tähtis sõlmpunkt kogu riigi jaoks. Madriidis asub mitu tähtsat teadusasutust, sealhulgas Hispaania Kuninglik Akadeemia, asutatud 1713 aastal. Madriidi Ülikool, asutatud aastal 1508 ja mis aastani 1836 asus Alcalá de Henareses. Pealinnas asub ka palju ajaloolisi ehitisi: · Kirikuid (1464 a.) · härjavõitluse areen aastast 1617 · raekoda 17- 18. Saj Asutati Madriid (Madzrit) araablaste kindlusena 932 aastal. 1083 aastal kuulus Kastiilia valdusalasse ja sai 1118 aastal linna õigused. 14-15. sajandil oli Kastiilia ajuti kuningate residents ja aastast 1561 Hispaania Kuningriigi pealinn. Madriid on Ibeeria poolsaare poliitiline ja finantskeskus. Asuvad kuninglik residents ning mitmete suurfirmade (Telefónica, Repsol-YPF, Banco Santander) peakontorid. Madriid on ka tuntud kultuurilinn siin asuvad mitmed maailmakuulsad muuseumid.
99% rahvastikust on katoliiklased. Kuigi loomulik iive on vähenenud, kuulub Hispaania Lääne - Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka.. Kirik riigist lahutatud. Pealinn. Madrid (üle 4 milj. elaniku), mis kuulutati pealinnaks 1561. aastal kuningas Felipe II ediktiga. Riigi poliitiline, majandus - ja kultuurikeskus Madrid tekkis araablaste kindluse juurde (tänapäeva Palacio Real`i kohale), esimest korda mainiti 932. a. (Madzrit). Läks 1083 rekonkista ajal Kastiilia valdusse, linna õigused sai 1118. Oli 14. ja 15. saj. ajuti Kastiilia kuningate residents, 19. saj. revolutsioonide keskus, Hispaania kodusõja ajal (1936-39) vabariiklaste tähtsaim tugikoht. Hispaania keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma. Riigikeel on kastiilia keel, rohkem kui kolmandik rahvastikust kõneleb kataloonia, baski ja teisi regionaalseid keeli. Riigikord. Hispaania on päriliku parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik
annaabi.ee 
