Viikingite kombed ja teod
Kümnenda sajandi keskpaigas arenes Jellinge mallidest välja Mammeni
stiil, mis sai endale nime Jüütimaal Mammenis leitud kirvest ehtivate
kaunistuste järgi. Selles stiilis loodud taiestel on loomad tõepärasemad, kuigi
nende väänlevate kehade moonutused on samavõrra fantastilised. Lisaks
hakkavad esile kerkima taimemotiivid võsude ja köitraagsilmuste näol.
Kõnealusesse kategooriasse kuuluvad niisugused meistriteosed nagu näiteks
Bambergi kirst ja madudesse mänhkunud loom Harald Sinihamba mälestuskivil
Jellingis.
Veelgi tähtsamaks muutusid taimemotiivid üheteistkümnenda sajandi
alguses Mammenile järgnenud Ringerike perioodil. Selle ajaks oli lehemuster
juba tavaline. Uuele tasandile jõudisd need tendentsid viikingite kunsti viimasel
ehk Urnesi perioodil, millele andis nime Urnesi kirik Norras. Keerukad,
üksteisega läbi põimunud loomadest, okstest ja köitraagudest koosnevad
annaabi.ee 
