Kalevipoeg 17. lugu
seep see meesi maksab kallist! Hobu alla hõbedane, kuningas seljas kullasta!"
Kalevipoeg kange mees sõitis hobuse sadulas sõjakära keskele ja lasi hobusel
seal hüpata ja karata, ise mehi mõrvates. Kalevite sõjaratsu hukkus Assamalla
lahingus ja seejärel Kalevipoega valdas paha tuju ning ta ohkas: ,,Saagu, saagu,
ma sajatan, saagu sa rabaks raipenema, porisooksi pendimaie, märjaks virtsuks
mädanema, soosapiks sündimaie, kasteks kärnkonnadelle, maitseks viha-
madudelle!"
Assamalla lahing
Keset Assamalla lahingut võttis Kalevipoeg meestel päid maha nagu lehti
lepikust, purustas ka sääre-, turja-, käe- ja küljeluid. Surnute kuhjad katsid maad.
Kui Kalevite ratsu poleks surma saanud ei oleks sellest lahingust pääsenud mitte
ükski vaenumees eluga. Võitnud sõja, lausus Kalevipoeg: ,,Tulge, sõbrad,
surmatöölta, vereväljalt, vennikesed! Lähme liikmeid puhkamaie, väsind keha
karastama!" Seejärel jagasid mehed sõjasaagi omavahel ära