Juba mitu päeva pole ta toonud. Kuid miks ta ei too? Tal oleks see nii kerge. Ta tegi paar ringi ilma mingi otstarbeta toas. Ta küüned käisid kripa-krõpa ruudulisel põrandal. Ta pikk händ ja terav nina jooksid peaaegu maad mööda. Oli veel nii pime, et ta komistas ja oma kõveraid põlvi vastu asju lõi. Tundus vana naha ja mööbli lõhna. Aga peale selle tundus veel kõikjal Isanda sõbralik mälestus. Oli alles liiga pime, jahe ja igav, et valvata. Popi pöördus tagasi oma madratsi1e ja tõmbus kerra. Oli nii hea lamada, iseennast soojendada, tukkuda ja unistada. Nüüd läheb Isand mööda tänavaid, mõtles ta. Palju tänavaid, palju maju ja isandaid. Kuid ükski pole nii hea kui see maja ja see isand. Ta avas teise silma ja vaatas üles. Väljas oli veelgi valgemaks läinud. Kaks rida ähmaseid ruutusid õhkus roosalt. Põrandal näisid varjud. See on parem isand kui ükski teine, mõtles Popi ja sulges silma. Tema tarkusel pole piire
Juba mitu päeva pole ta toonud. Kuid miks ta ei too? Tal oleks see nii kerge. Ta tegi paar ringi ilma mingi otstarbeta toas. Ta küüned käisid kripa-krõpa ruudulisel põrandal. Ta pikk händ ja terav nina jooksid peaaegu maad mööda. Oli veel nii pime, et ta komistas ja oma kõveraid põlvi vastu asju lõi. Tundus vana naha ja mööbli lõhna. Aga peale selle tundus veel kõikjal Isanda sõbralik mälestus. Oli alles liiga pime, jahe ja igav, et valvata. Popi pöördus tagasi oma madratsi1e ja tõmbus kerra. Oli nii hea lamada, iseennast soojendada, tukkuda ja unistada. Nüüd läheb Isand mööda tänavaid, mõtles ta. Palju tänavaid, palju maju ja isandaid. Kuid ükski pole nii hea kui see maja ja see isand. Ta avas teise silma ja vaatas üles. Väljas oli veelgi valgemaks läinud. Kaks rida ähmaseid ruutusid õhkus roosalt. Põrandal näisid varjud. See on parem isand kui ükski teine, mõtles Popi ja sulges silma. Tema tarkusel pole piire
annaabi.ee 
