Selles kaotas Austria sileesia, mida ei õnnestunud tagasi võita ka Seitsmeaastases sõjas. Edasine laienemine toimus Poola alade jagamisega Venemaa, Preisimaa ja Austria vahel. 18.saj lõpul oli Austria rahvarvu poolest kolmandal kohal. Austria võimu alt proovisid vabaneda mitmed riigid. Toimusid Ungarlaste ülestõusud. Ungarlastest Austria vastu õitlejaid nimetati kurutsiteks. Ungarlaste vabadusvõitluse kõrgajaks kujunes Ferencz II Rakoczy juhtimisaeg 1703-1711. Rakoczy kutsus madjareid üles iseseisvuse ja Habsburgide võimu maharaputamise eest. Neil õnnestus vabastada peaaegu kogu Ungari, kiirelt võeti vastu otsus Habsburgide tagandamise kohta Ungari troonilt. 1709 kuulutati vabaks need talupojad, kes osalesid vabadusvõitluses. Ungarlased ei leidnud liitlasi ning 1711 sunniti nad alistuma. Valgustatud absolutismi läbiviijateks olid Austrias Maria Theresia ja Joseph II. Marja Theresiat kütkestas riigivalitsemine. Tähtsat rolli riigivalitsemises ja välispoliitikas
kultuuriline taaselavnemine- karolingide renessanss. Tema järglase Ludwig I Vaga ajal hakkas riik lagunema. Verduni lepinguga 843 jagati kolmeks osaks - Prantsusmaa, Saksamaa ning nende vahele jääv alal (Põhja-Itaalia jm), mis oli kuni viimase ajani tüliõunaks prantslaste ja sakslaste vahel. Järgnev sada aastat oli vist pimedaim aeg Lääne-Euroopa ajaloos. Kaost süvendasid viikingite ja madjarite (ungarlaste) rüüsteretked. 955 võitis Saksa kuningas Otto I Lechi lahingus madjareid (nad võtsid vastu ristiusu ning muutusid euroopalik Ungari kuningriik). 962 aastal krooniti Otto Roomas Saksa keisriks, mis pani aluse ligi 1000 aastat kestnud Saksa Rahva Pühale Rooma Keisririigile. Sellega algab aeglane tõus ning Euroopa klassikalise keskaegse süsteemi kujunemine. VI LÄÄNE-EUROOPA KESKAJAL, RISTISÕJAD JA RAHVUSRIIKIDE KUJUNEMISE ALGUS 1. Euroopa Keskajal Keskaja Lääne-Euroopa moodustas sotsiaalmajanduslikult ühtse süsteemi, mille
annaabi.ee 
