murtud süda. Ta alustas ka Liisi maalimisega ning käis kaks korda soomajakese,kus aga oli tühjus inimestest. Pühapäeval Toomas vaatab aknast järve ning unistab. Siis tuleb Liis ning nad räägivad ning jõuavad samasse kohta oma jutuga kui Juhanigagi, mõraga kella juurde. Toomas tahaks teada,mis tegelikult on aga keegi ei räägi talle.Mõne hetke pärast tuleb Jannu sinna. Räägib,et Hilda hakkab abielluma Madjakuga ning Hilda ja ta ema käivad nüüd meestega tööl,et neil silm peal hoida. Jannu ei tea mida teha. Ta näitab Toomasele paar oma luulet ning siis arvab Toomas,et Jannu peaks ta eest võitlma ning,et ta läheb vaatab järgmine päev,mis soomajas toimub. Sookoll Toomas vaatab aknast,kuidas äike lööb.Toomas tahab minna soomajja aga kui Liis saab teada sellest palub ta Toomaselt,et too ei läheks. Toomas lubas,et see jääb viimaseks korraks ning läks,Tuks kaasas
Sealne lugu rääkis kunstnikust Toomasest, kes peatus mõnda aega maal, ning tutvus kauni ja elavaloomulise, kohati metsiku tütarlapsega, kes elas oma vanematega majakeses keset sood. Tütarlapse isa ja isa poolt peale sunnitud väimees Madjak olid mõlemad alkoholilembelised, jõhkrad ja vägivaldsed, kellel polnud probleem jõhkrutseda kaitsetute naisterahvastega, loomadest rääkimata. Tegelikult oligi tüdrukul tunded hoopis kellegi teise vastu, kuid isa tahtmine oli kõigest üle. Elu Madjakuga tõotas tulla tõeline piin ja teose lõpus juhtubki nii, et kunstnik Toomasel on tütarlapsest sedavõrd kahju, et ta aitab kaasa Madjaku surmale, mis muudab täielikult mitmete inimeste elu paremaks. Toomas ei tapa Madjakut jõhkralt ja otseselt, tegelikult ta ei suudaksi, sest Madjak oli väga tugev ja võitmatu. Toomas lihtsalt katab ühel õhtul salliga kinni sootalu maja akna tulukese ja Madjak upub