Tõde ja Õigus II Terve tekst
Lõpmatu hulk on sama hea, nagu polekski midagi,
nagu oleks nimetu. Ridalma, Radilma, Diralma, Darilma, Ramaldi, Maraldi!... Kui iga uus nimi
looks nagu uue nimekandja, et sa ei teagi, mis on tähtsam, nimi või asi ise -- asi või see, mis sa
temast arvad, usud, tunned... Asi ongi see, mis sa temast tunned. Raldami, Dalrami, Radlami,
Darlami... Ja Vargamäe! On selles nimes midagi, mida maksaks meeles pidada, armastada?
Tähendab ta midagi armastuseväärilist? Madilra, Dimalra, Midalra, Damilra... Indrek hakkas
tassikõrvu ühisesse paberisse mässima, aga nad klõbisesid tasakesi, nagu esiti taskus.
,,Tassikõrvu ei tohi ühe paberi sisse panna, mitte kunagi," lausus ta endamisi, ,,neid peab eraldi
mässima." Ta otsis paberit, aga kõik oli hirmus paks, nii et ta ütles: ,,Tassikõrvu ei tohi kunagi
paksu paberisse mässida. Miks mitte?" küsis ta siis, sest ta taipas äkki, kui mõttetuid sõnu ta
räägib