Kunsti ajalugu
kitsam, seda raamivad peened voluudid. Kahekordne kolmnurkviil ja arvukad nissidesse
asetatud skulptuurid täiendavad maalilist üldmuljet. Maderna kui maalilis-dünaamilise baroki
esindaja anne tuleb aga eriti ilmsiks Püha Peetri kiriku lõpetamisel. Ta muutis tsentraalehitise
suurejoonelise eeskojaga pikihooneks, mille fassaadi moodustas seinast eenduvate
poolsammaste ja raske atikaga peaaegu kolme korruse kõrgune hiigelkolonnaad. Atika kohale
paigutatud kujud rõhutasid vertikaalsust. Madernale kuulus ka interjööri teostamise põhiidee,
kus saab ilmsiks barokk-kirikute siseruumidele omane liikuvus, kus seinad ei seisa enam
rahulike tugipindadena, vaid kaarduvad ja eenduvad nõnda, et kõik tundub olevat pidevas
muutumises.
Kui Maderna ehitas lõpuni Püha Peetri kiriku hoone, siis kõrgbaroki üks väljapaistvamaid
meistreid G. L. Bernini ( 1598-1680 ) andis lõpliku vormistuse kogu sellele hiilgavale
ansamblile