(evakuatsioonipääsud peavad paiknema hajutatult). Kuna muidu võivad väljumistee pikkust piiravad sätted tingida suurema arvu trepikodasid. Ühe evakuatsioonipääsu võib asendada pääsuga läbi tuletõkkeuske teise tuletõkkesektsiooni. Treppe võib ehitada puidust, metallist, betoonist, klaasist, plastist, kivist. On monteeritavad ja kohapeal valmistatavad trepid. Raudbetoontrepp: Montaaziskeem Trepimarss toetub mademele ja see omakorda trepikoja külgseintele. Vanematel hoonetel on kasutusel ka treppe, kus trepp on ehitatud monteeritavatest üksikdetailidest. Monteeritavad üksikelemendid toetatakse kas seinale või taladele või kinnitatakse konsoolelt ühe otsaga seina. Trepimarss ja pool mademest võivad moodustada ka ühe elemendi. Sirged trepid: Ühtlase kandva plaadina Kesktalaga trepp 60
2.7.2 Treppide ja trepikodade seisukord ja peamised probleemid Uuritud puitkorterelamute maapealsete korruste vahelised trepid olid põhiliselt puittrepid. Tallinna tüüpi elamutes ja teistes elamutes keldritrepid olid peamiselt betoonist või paeastmetest. Puittreppide puhul oli enamasti tegu varvaslaudadega treppidega. Astmelaua paksuseks 40…50 mm. Astmed on toetatud puidust põskedele, mis omakorda toetusid põrandale ja/või mademele, vt. Joonis 2.59. Uuritud hoonetes võis kohata väga huvitava lahendusega puittreppe (vt. Joonis 2.60), mis on väärtuslikud ja peaksid sellisel kujul säilima. Sageli on uhkelt kujundatud keerdtrepid lihtsas töölismajas kõige esinduslikumaks interjöörielemendiks. Trepid võivad vajada renoveerimist, et likvideerida kulunud astmed, tugevdada käsipuude kinnitusi, plommida kahjustunud trepitalasid. Joonis 2.60 Levinud trepilahendus väiksemates puitkorterelamutes: kahekäiguline
annaabi.ee 
