Referaat Kihnust ja selle ajaloost.
Väga paljude aastate möödudes
võib sinna ka ilmuda ka mõni punane või roosa triip, üldmuljelt jääb see aga ikka tumedaks.
Võõraste inimeste matusel käiakse mustatriibulise seelikuga, lesed kannavad musta.
Põll kuulus Kihnus nagu Põhja- ja Lääne-Eestiski abielunaise rõivastusse. XIX sajandi esimesel
poolel olid Kihnu naistel valged linased põlled, sajandi keskel hakati pidupuhkudel kandma
sitspõlle. Vöö (üe) oli korjatud kirjaga, domineerisid tumesinised ja madarapunased värvitoonid.
Kihnus ei kinnitatud vööga seelikuvärvlit, vaid vöö mähiti üksteist katvateks kihtideks särgi peale.
Vööd pole vahepeal ära võetud isegi öösel magades. Vöö arvati kehale tuge andvat nii otseses kui
8
Marek
ka maagilises mõttes. Õlarätti kanti pidulikul puhul. Põlvini ulatuv kergem ülerõivas, vammus, tehti
annaabi.ee 
