Leht, vili, õis ja seeme
sigimik).
Platsentatsioonitüübi hõlpsamaks tuvastamiseks uuritakse juhtkimpude asetust viljalehes. Reeglina on ühel viljalehel
kolm roodu -- keskmine ja kaks külgmist. Seemnealgmetesse suunduvad juhtkimbud algavad harilikult külgroodudest.
Tsentraalse platsentatsiooni puhul paiknevad külgmised juhtkimbud sigimiku keskel, floeem seespool ja ksüleem
väljaspool.
Seemnealgmeid on igas seemnepesas kas
üks, näiteks kirburohul (Polygonum sp.);
kaks, näiteks madaral (Galium sp.);
kolm, näiteks piimalillel (Euphorbia sp.) või
mitu, näiteks magunal (Papaver sp.).
Seemnealgmed kinnituvad platsentale ning saavad toitained seemnealgme jala ehk funiikuluse (funiculus) kaudu
(joonis). Kohta, kus lõpeb seemnealgme jalg ja selle juhtkimp ning algab seemnealge, nimetatakse kalatsaks.
Seemnealget katab üks või kaks integumenti ehk katet (välimine ja sisemine). Integumendid on epidermaalset päritolu,
annaabi.ee 
