Eesti Rahvariided
põlve);
2. Käimise rõivad (peamiselt kanti vähem pidulikeks käikudeks);
3. Igapäevased töörõivad (olid tehtud halvemast materjalist ja ilma
kaunistusteta).
Peamiselt valmistati rõivaid kodukootud villasest või linasest kangast.
Suurem osa rõivastusest oli kaua aega värvimata. Villased pealisrõivad olid
valdavalt pruunid või mustad ning linased riided pleegitati valgeks.
Seelikukanga kudumiseks värviti lõngad taimevärvidega (nt punast saadi
madarajuurest). Usuti, et vöödel ja kinnastel oli kõige suurem kaitsevõime
rõivaesemetest.
Rahvarõivaste piirkondlikud erinevused jagunevad nelja suurde rühma:
Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja saared.
Piirkondlikud erinevused, mis kujunesid välja 19. sajandiks, olid
põhjustatud liikuvusest peamiselt vaid oma kodukihelkonnas ja sellest, et
sealseid riietumistraditsioone austati ja neist peeti kinni. Põhja-Eesti riietus
annaabi.ee 
