Matsalu laht ja selle ümbrus
Roostiku idapiir muutub väga aeglaselt, siin luhapoolses
küljes, on roostik kõige kiduram ja hõredam, segatud mitmete tarnaliikidega ning teiste
rohttaimedega. Avavee piiril on roostiku serv ebaühtlane. Kompaktne rootihnik on siin
asendunud üksikute rootukkadega (Miilmets, 1981).
Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni alusel jagaksin Matsalu lahe ida kaldal
kasvava roostiku oma paiknemise tõttu lahes ja jõesuudmes riimveekogude taimestu klassi,
madalveetaimestu tüübirühma, madalvee kasvukohatüüpi.
Tüüpilstemaks taimedeks on roostikus pilliroog, kare kaisel, ahtalehine hundinui, pikk
merihein, hanehein ja penikeeled (Paal, 1997). Lainetele avatud rannal on pilliroog hõredam
ja kooslus liigirikkam kaasnevad veel järvekaisel, soomusalss, randaster, valge kastehein ja
meri- mugulkõrkjas. Roostikus leidub ka veel suur tulikas, väike lemmel ja vee sees kasvab
männas vesikuusk (Kumari, 1985).
Linde on roostikus palju
annaabi.ee 
