Energia ja keskkond konspekt
muude vajalike seadmete paigutamiseks, derivatsioonijaama korral ka survetorud või kanal.
Pais koosneb reeglina kahest osast umb- ja ülevoolupaisust, millest viimane peab
võimaldama suurvee äravoolu.
Joonis 7.72 Linnamäe hüdroelektrijaam, kolme turbiini koguvõimsus 1,1 MW, toodang
6 7 GWh/a, foto AS Eesti Energia kodulehelt
Sõltuvalt survekõrgusest (rõhust) jagatakse hüdrojaamad kõrg- (survekõrgusega üle 2030 m)
ja madalsurvejaamadeks (alla 20 m). Sõltuvalt survekõrgusest ja vooluhulgast kasutatakse eri
tüüpi hüdroturbiine, millest kaasaja suurtes hüdroelektrijaamades on levinumad (vt joonis
5.12):
· pöördlaba e Kaplan`i turbiinid;
· radiaal-aksiaalsed e Francis`e turbiinid ja
· kopp- e Pelton turbiinid.
Madalrõhujaamades peetakse sobivateks tänu lihtsusele ja suhteliselt madalale hinnale ka
propeller- ja ristvooluturbiine, kuid fikseeritud töölabade tõttu on aga nende kasutegur tundlik