voortevahelisest nõgudevööndist teise, läbib mitu järve ning suubub Emajõkke. Idaosa veestab Sadala lähedalt algav Kullavere jõgi (53 km), mis teeb Levala kohal suure kaare ümber kõige idapoolsema, kivirohke Tuulavere voore lõunaosa ja suubub Kääpa jõega ühinedes Omedul Peipsisse (Arold 2008). Sood hõlmavad Vooremaast ligi 20%. Suuremad sood on voorte vahel piklikud, rohkem kui kolmveerand neist on toitaineterikka madalsooturbaga ja kaetud segametsaga. Turbakihi paksus ületab vaid vähestes kohtades 4 m. Kõige suurem on loodeosas asuv Võduvere-Vilina soo (1756 ha), mis hõlmab Jõgeva-Laiuse vahemiku jäävat voortevahelist nõgu lõunasihis ligi 15 km pikkuselt. Ida pool Laiuse voort asub ümber samanimelise järve Kivijärve soo (1066 ha). Veel kaugemal on Laiuse soo (543 ha). Soised on ka Kuremaa järve (397 ha) lääne- ja idakallas (kokku 770 ha). Keskosas on ulatuslikumad Kaiavere (650 ha) ja sellest
Igal pinnasel on oma loomuliku varisemise nurk, mis oleneb pinnase sidususest ja pinnaseosakeste omavahelise hõõrdumise suurusest ning pinnase niiskusesisaldusest. Mida rohkem on pinnases vett, seda väiksem on tema loomuliku varisemise nurk ja seda suurem tuleb valida nõlvustegur. Nõlvustegurile avaldab mõju ka kraavi sügavus, kraavide äärde rajatud teed ja liigeldavad mullavallid. Kui tegemist on vähem lagunenud turbaga, võib nõlvus olla väiksem, kui aga hästi lagunenud madalsooturbaga, siis peab ta olema suurem. Sügavama kraavi korral valitakse ka suurem nõlvus. Nõlvusteguri valikul tuleb arvestada, et lamedam nõlv on varisemise vastu püsivam. See aga suurendab mullatööde mahtu. Nõlvus oleneb ka kraavi kaevamisel kasutatavast mehhanismist. Kraavi põhja laius Kui kogujakraavi vesikond on alla 200 ha, võetakse tema põhja laiuseks 0,3 ...0,4 m. Kui vesikond on suurem, leitakse põhja laius hüdraulilise arvutuse teel.
annaabi.ee 
