Sooteadus
kõrgsoodeks ehk rabadeks. See liigitus põhineb peamiselt soode 1) toitumisel ja 2) valdaval
taimkattel.
Madalsoid iseloomustab toitumine mineraalaineterikaste põhja-, pinna- või tulvavetega ning
sellele vastav mitmekesine taimestik.
Kõrgsoid ehk rabasid toidavad ainult sademeteveed, nende soode ilme on palju ühenäolisem,
taimestik liigivaesem. Siirdesood on vahepealsed nii ajalises (arenguloolises) kui ruumilises mõttes:
neis on madalsootingimuste (rikkama taimestiku ja parema toitumise) taustal kõrgsootingimustega
(vaese sademelise toitumisega) kõrgendeid - mättaid, saari ja taimkate on seetõttu ilmelt mosaiikne.
Soode kolmikliigitusele andis teadusliku põhjenduse sooteaduse klassik C. Weber (1902,
1908).
Seega erinevad sootüübid kõigepealt turba toitainetesisalduse poolest. Madalsoos on taimi
toitev turbakiht toitesooladest rikas (eutroofne), rabas vaene (oligotroofne), siirdesoos keskmise