suuremas osas on pinnalt läbiuhutud. Nende kõrval hõlmavad osa alast liivased märjad järvetasandikud. Orundis ainulaadne 7 km pikkune 10-12 m kõrgune munakalisest kruusast oosilaadne vall (Sännast kirdesuunas kuni Nursini). Sellest ida pool on Ahitse järv (5,7 ha), Hargla nõos ainuke järv väljaspool edelaosa soid. Kaugjärvest lähtuv Mustjõgi voolab kirde suunas läbi soode ja ümber savise lavatasandiku, mis ulatub Sarust Luhametsani ning läbib loodeosas madalsoometsaga kaetud ja kuivendatud Kagu-Eesti ühe suurema Kerreti soo (5545 ha). Hargla nõo kirdeosa liitub Vagula järvest edela pool Võru orundiga, mille suurem osa asub Haanja kõrgustiku jalamil. Vagula järve lõunakalda märg liivaseid ürgalluviaalseid ja järveveetasandikku, mis läheb lõuna pool üle kõrgustiku kuivaks sanduriks, katavad vastavalt niiskusoludele kas soostuvad, rabastuvad või nõmme- ja palumetsad.
.......................................................................10 Kasutatud allikad.......................................................................................................................11 2 Sissejuhatus Piiumetsa raba kuulub Kesk-Eesti väikesoode hulka. Suhteliselt väikesel rabal on esindatud kõik tähtsamad sootüübid alustades puis-peenar-älve-laukarabast ja lõpetades madalsoometsaga, esindatud on ka puhmaraba. Leidub ka endist turbavõtuala rabamännikus ja puhmarabas ning kraavitatud piirkondi. Kaitseala eesmärk on kaitsta soomaastikku kui tervikut, erinevate sootüüpide elustikku ning veevarusid. Kaitseaala piirid on sätitud nii, et kaitsta kogu rabakompleksi ning tagada metsise mängualade kaitse rabaga külgnevatel aladel. 3 Kaitseala üldine kirjeldus
annaabi.ee 
