Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
Soo arenguastme ning vee ja mulla toitelisuse järgi
jaotatakse soometsad kolmeks tüübirühmaks (madalsoo-, siirdesoo- ja rabametsad).
Madalsoometsad kasvavad laugetes nõgudes, madalatel tasandikel ja orulammidel,
harvemini survelise põhjaveega aladel. Iseloomulik on pidev kõrge veeseis. Turvas on
keskmiselt või hästi lagunenud ning üsna toiterikas. Madalsoometsi on Eestis kõikjal,
suurim on nende pindala Kesk- ja Loode-Eestis. Madalsoometsadel eristatakse kaks
kasvukohatüüpi (madalsoo- ja lodumetsa).
Madalsoometsa kasvukohatüübis on põhjavesi väheliikuv, puurindes valitseb sookask, mõnel
pool mänd. Põõsarinne koosneb peamiselt pajudest. Alustaimestu moodustavad peamiselt
mitut liiki tarnad, sookastik, harilik soosõnajalg ja konnaosi.
Lodumetsa kasvukohatüübis on põhjavesi liikuvam ja toiterikkam, peapuuliik on sanglepp,
kohati ka kuusk. Põõsarinne on enamasti lopsakas, selles kasvab rohkesti toomingat,
annaabi.ee 
