puutaimed ellu jääda täiesti sobimatus keskkonnas. Hiljem suuremaks kasvanuna konkureerivad nad teiste taimedega vaid väheste mineraalsete toitainete pärast. Rabades võib väga harva leida ka soo- ja vaevakase hübriide. Arukase ja madala kase hübriidi (millest kirjutatakse Eesti floora IV köites) tuleb ilmselt siiski otsida rohkem madalsoodest. Aga madalsood? Kas ka seal võib leida midagi ootamatut? Ilmselt mitte. Madalsookaasikud koosnevad tõepoolest ainult sookaskedest. Siin on sookase päriskodu - need keskkonnatingimused on ilmselt kõige rohkem mõjutanud sookase evolutsiooni. Võõras (arukask, aru- ja sookase hübriid) seal kasvuruumi ei leia. Samamoodi, üksnes sookase päralt on ka siirdesood. Mõlemas võib kasvada madal kask. Ka arukasel on oma kuningriik - arumetsad. Laane-, palu- ning Kesk- ja Lõuna- Eesti salumetsades võib näha ainult arukaske. Keerulisem on olukord Lääne- ja Põhja-Eestis
neil aladel on põllud. Salumetsa on praeguseks säilinud vaid jõeorgudes või küngaste väga järskudel nõlvadel. Seal kasvavad rikkaliku puurindena pärn, jalakas, künnapuu, tamm, vaher, ja saar. Küngastevahelised nõod on enamasti märjad ja soostunud. Neis domineerivad kas lepalodud, 6 madalsookaasikud või mitmesuguses arengustaadiumis olevad lagesood. Viimaste hulgas on ülekaalus toitaineterikkad madalsood. Siirdesoid ja rabasid leidub harvem. Vällamäe jalamil olevas rabas on seni mõõdetud suurim turbalasundi paksus Eestis -- 17 meetrit. Looduskaitse Haanjamaa looduse ning kultuuripärandi säilitamiseks ja kaitseks on loodud Haanja looduspark. See sündis endiste väiksemate kaitsealade, nagu Suure Munamäe ja Vällamäe, Rõuge ürgoru ja Kütioru
mullad. Liigniiskuse tõttu on madalamate alade muldade kasutamine põllumajanduslikuks tegevuseks võimalik peale kuivendamist. Võrdlemisi viljakad on ainult suurema kõrgusega moreenitasandike ja voorte kamar-lettmullad ning turvasmullad soode serva-aladel. Looduslikus taimkattes on kõige suurem osa metsadel (56%), põõsastikud (pajustikud) koos nende vahel kasvavate niitudega (7%) ning üleujutusaladel kasvavad luhaniidud. Metsadest ligi 20% on madalsookaasikud. Pedja ja Põltsamaa jõe kaldavallidel kasvab laialehiseid lammimetsi. 8) Asustus: Ülimalt hõre asustus ja vähene majandustegevus on võimaldanud maastikel areneda looduslikku rada. Suuremad asulad on · läänerannikul: Valma (154), Väluste (109), Järveküla (79) ja Pikasilla (104 el.); · idarannikul: Pühaste (70), Rannaküla (52), Vehendi (83), kus paikneb ka Limnoloogiajaam;
annaabi.ee 
