Sooteadus
eraldamise vajaduse.
Sood võib jaotada kasvukohatüüpideks mitmetest kriteeriumidest lähtudes. Et enamik soid
kuulub Eesti metsafondi ja et nad on sageli kaetud metsaga, on meil soodes kasvukohatüüpe
eristatud metsanduslikust seisukohast lähtudes. Kui soos on puurinde liitus üle 0,3 ning puude
keskmine kõrgus ületab 4 m, käsitletakse niisugust sood harilikult soometsana, näiteks
madalsookaasik, rabamännik jne. (Paal jt., 1999).
Eesti soodel eristatakse kolme loodusliku põhitüübi - madalsoo, siirdesoo ja raba kõrval
inimtegevusest põhjustatud tekistüüp - kõdusoo, mis on kujunenud soomulla pikaajalise
kuivendamise või harvem teistel põhjustel toimunud põhjavee languse tagajärjel. Madalsood on
jagatud kaheks kasvukohatüübiks - loduks ja tarnamadalsooks ning rabad kolmeks - nõmmrabaks,
siirderabaks ja kõrgrabaks
annaabi.ee 
