Mullastikukaardi analüüs
lõunasse liikudes lähevad mullad aina niiskemaks kuni päris soomuldadeni välja. Seega
kokkuvõttes on tegemist üsna kontrastsete muldadega põllumassiiviga kuid selle kontrastsuse
mõju leevendab veidi see, et ei asu päris kõrvuti näiteks leostunud parasniisked mullad ja
soomullad vaid seal vahel on ka leostunud gleimullad, mis toimiks justnagu üleminekualana.
Vaadeldes põllumassiivi kuju, on see hea kujuga ja kompaktne kuid võimalik, et on probleeme
läbitavusega madalsooaladel põllumassiivi ida-, kagu- ja edelaosades.
Põllul puudub probleem kivisusega, küll aga on suurel osal põllumassiivist tegemist tugevasti
või väga tugevasti rähksete muldadega. Kui madalsooalad kuivendada, sobiks kogu
põllumassiiv põllumaaks, kasvatamaks pigem niiskuselembesemaid põllukultuure.
Põllumassiivi põhja- ja keskosas võiks ka kuivendamata kasvatada enamusi levinumaid vilju,
alates teraviljast kuni kartuli või kapsani. Metsa kasvatamise seisukohast ei oleks otstarbekas
annaabi.ee 
