Kraavitatud metsamaadel on kobraste mõjuala kordades suurem kui loodulikel veekogudel. Arvestades seda, on sellistel aladel kõige looduslähedasemaks majandamise viisiks kobraste ja nende poolt põhjustatud üleujutuste likvideerimine. Kui kobraste mõju jääb 5 püsivalt kestma, võib eeldada nende alade kiiret sostumist. Sellise arengu tulemusena kujuneb metsata või hõreda puistuga madalsooala, mis tõenäoliselt on ka kopra elupaigaks ebasobiv. Kobraste poolt loodud veekogud on aga uuteks kasvu- ja elutsemisaladeks vees elavatele taimedele ja loomadele ning pesitsuspaikadeks veelindudele. Looduslikud katastroofilised häiringud on inimesele ja metsaelustikule hästi tajutavad. Torm võib vähese ajaga murda ja heita kõik puud kümnetel ja sadadel hektaritel ning maapinnale langeb üheaegselt suur kogus orgaanilist ainet. See aga soodustab surevast puidust toituvate
ehitustehnoloogiat. Kuivendus vajadus tekib:*Tehnoloogia muutumisega (nt vajatakse sügavaid keldreid st. osa seadmeid paiknevad maa all) võib muutuda rahuldavad pinnasetingimused ebarahuldavaks ja on vaja alandada põhjaveetaset.*Asulate arenguga hoonestatakse uusi rajoone. Võetakse kasutusele alad, mis on varem välja jäänud või asulate laienemisega ka lammialad (Tartus Annelinn, Kvissentali piirkond ja Supilinn; Elvas allikaline madalsooala). See nõuab sügavaid vundamente, ehituskaevikute kuivendamist ja toestamist, hoonete keldrite kaitsmist kõrge põhjaveeseisu eest ning territooriumi üldist kuivendamist, kaitsmist üleujutuse eest aga ka maaala ettevalmistamisel kultuurtehnilisi töid.*Looduslike tingimuste muutused. Maaala võib muutuda liigniiskeks ka ekspluatatsiooni käigus (lekked veevärgist, kan-nist, paisutus veehoidlatega), kliimamuutustest ja jõgede lammidel ehitustegevusest tingitud üleujutused
annaabi.ee 
