Eesti siseveekogude seisund
kaladeni 7 kJ/m2. Vetikate produktsioonist jääb ilmselt väga oluline osa otseses toiduahelas
kasutamata ja jõuab uuesti ringlusesse alles muda, bakterite ja põhjaloomade kaudu. Seda tingib eriti
sinivetikate rohkus mis sageli on ökoloogiliseks tupikuks.
Võrtsjärve ökosüsteemi stabiilsust ja seisundit parandaks järve veetaseme reguleerimine, mis
väldiks suviseid ja talviseid vee madalseise ning sellest tekkivaid äärmuslikke olusid. 2 Reguleeritud
tasemereziim jälgib looduslikku veeseisu, kuid kõrgemal tasemel ja reeglipärasemalt. See võimaldaks
ka paremini kasutada Võrtsjärve vett veevarustuseks. Väga täpset ja paindlikku reguleerimisskeemi
pole Võrtsjärve puhul siiski võimalik kasutada Suure Emajõe piiratud läbilaske tõttu. 1
Väikejärved
Kujunemine
Enamik järvi on mandrijäätekkelised. Nende hulka kuuluvad künkliku moreenmaastiku