Selliseid sig naali töötlemise algoritme ja matemaatilisi vahendeid nimetatakse tavaliselt digitaalfiltriteks. Võrreldes analoogfiltrite kasutamisega on digitaalsel signaalitöötlusel rida eeliseid. Kõige olulisem nendest on paindlikkus. On väga lihtne sobitada digitaalfiltri omadusi, muutes vaid mõnda algoritmi parameetrit. Teiseks eeliseks on digitaalfiltrite suurem stabiilsus ning sõltumatus välistingimustest, näiteks temperatuurist. Need filtrid on ka tunduvalt sobivamad madalsageduse signaalide töötlemiseks, kuna tavafiltrid nende sageduste jaoks on kas liiga suurte mõõtmetega või kallid. Mõõtetulemusi võib filtreerida pärast mõõtmistsükli lõppu, siis kui kõik mõõteandmed on juba salvestatud. Seejuures pole oluline, kas mõõtmine on tehtud analoog- või digitaalseadmete abil. Vajalik on vaid diskreetsete mõõtetulemuste olemasolu digitaalsel kujul. Selliste andmete töötlemine filtreerimisalgoritmi abil
ülesandeks on juhtida ühest astmest teise vahelduvpingeline signaal kuid mitte lasta edasi alalispinget mis mõjutab astme tööpunkti. Enamlevinud sidestus ahelaks on RC-ahel, mis koosneb kondensaatorist ja takistusest. Joonis 2.3.1 Kondensaatoriks on astmete vahele ühendav sidestuskondensaator, takistusena toimib aga järgneva astme sisendtakistus Joonis 2.3.2 Nimetatud RC-ahel on võimendi madalsageduse moonutuste põhjustajaks sest kondensaatori takistus on seda suurem mida madalam on sagedus. Ja alalispinget ei lase ta ültse läbi. Viimati nimetatud omadus isoleerib üksikud astmed alalisvooluliselt. Mis võimaldab igas astmes eraldi valida ja vikseerida tööpunkt. Teiselt poolt sõltub aga võimendi alumine sagedus piir sidestuskondensaatorite valikus. Lubades teatud määral sagedusmoonutusi mis on tingitud pingelangust sidestuskondensaatoril