elektrivooluga 13.Mis on kaitsemaandamine? V: Kaitsemaandus võimaldab ära hoida ohtliku pinge tekkimist ja kestmist elektri- jm seadmete metallkerede ja maa vahel mitmesuguste rikete korral. Eesti energialt õpilasele 1.Kuidas jõuab elekter sinuni? V: elektrijaamast 2.Millise pingega vool väljub elektrijaamadest? V: 330–360 kV 3.Millise pingega vool jõuab kodudesse majapidamisse? V: 0,4 kV 4.Miks see erineb elektrijaamade voolupingest? V: ühed on madalpinged ja teised kõrgpinged 5.Mitu väikest alajaama on Eestis? V: Eestis on 25000 väikest alajaama 6.Mitmest kV algavad madalpinge-võrgud? V: madalpinged on kuni 1 kv ja kõrgpinged üle 1 kV 7.Mitut erinevat ülekandepunkti läbib vooluosake enne, kui jõuab sinuni koju? V: 8 Tööleht 11 Magnetnähtused 1.Mis on magnetväli? V: on füüsikaline üldmudel sellest, kuidas toimub
on tarbimispiirkonnas elektrienergia jaotamine ning edastamine tarbijaile. Mõnedes maades eristatakse veel nn ülekandejaotusvõrke /subtransmission systems/ (tavaliselt U N =35...110 kV). Nimipinge alusel liigitatakse võrke madal-, kesk-, kõrge- ja ülikõrge- pingevõrkudeks /low, medium, high, extra high voltage/. Eestis on jaotusvõrgu pingeteks 35, 20, 15, 10, 6 kV (keskpinged) ja 220/380 ning 220 V (madalpinged) . Üheks võrguettevõtete ees seisvaks ülesandeks on nimipingete arvu vähendamine. Jaotusvõrke liigitatakse ka tarbijate iseloomu järgi tööstus-, linna- ja maavõrkudeks /industrial, urban, rural networks/. Elektrivõrkude põhiobjektideks on elektriliinid (õhu- ja kaabelliinid) ning alajaamad. 1.3 Elektrivõrkude planeerimise ja projekteerimise etapid Üldiselt jaguneb elektrivõrkude arengu planeerimine ja projekteerimine kolmeks etapiks:
annaabi.ee 
