Hari on lai, enamasti 5-10m Kraatrit täitva turba vanus on kuni 9500 a Simuna kraater Teadaolevalt üks vähestest meie inimpõlve jooksul moodustunud kraatritest maal Läbimõõt valliharjalt 8,5m Sügavus 1,9m Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kärdla kraater Tekkis ligi 455 mlnj aastat tagasi Tekkis tolleaegsesse madalmerre langenud hiidmeteoriidi plahvatusel Läbimõõt ligi 4km Vall kuni 250m kõrge ja 1 km lai Sügavus vallilt 400-500m Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Neugrundi kraater Umber 475 mlnj aastat vana Vallirõngaste läbimõõt 7km Kogu struktuuri läbimõõt on 21km Sügavus kuni 70m Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
sellele langenud materjalis. Vallis on plahvatusele tüüpiline materjali järjestus: mattunud mullakihi peal lebavad suuremad kivid ja veerised ning valli ülaosa moodustab peen liiv. Simuna kraater võiks teadaolevalt olla üks vähestest meie inimpõlve jooksul moodustunud meteoriidikraatritest Maal. Kärdla kraater Kärdla meteoriidikraater tekkis Ordoviitsiumi ajastul, ligi 455 miljonit aastat tagasi, tolleaegsesse madalmerre langenud hiidmeteoriidi plahvatusel. Tänapäeval võime tunnusmärke kraatri põhijoontest pinnamoes märgata vaid siis, kui me juba teame kraatri maa-alust ehitust. Hea säilivusega Kärdla struktuur on saanud maailmas üheks paremini puuritud ja uuritud meteoriidikraatri näiteks. Veidi nurgelise, kuid siiski üsna korrapärase kujuga kraatri läbimõõt on ringvalli harjal ligi 4 km. Kraater joonistub selgesti välja kristalsete
ulatuda kümne ja enamagi meetrini. Nõlvadel leiavad aset maalihked. Varitsevad ehitised, purunevad elektri- ja gaasivõrgus, millest võivad alguse saada tulekahjud. Järvedes ja teistes veekogudes tekivad kuni mitmemeetrised veetaseme tõusud ja langused. Merepõhja ulatuslikud vertikaalsuunalised nihked võivad merepinnal esile kutsuda suure lainepikkusega laineid, mis rannalähedasse madalmerre jõudes võivad minna tsunamiteks. Mõisted: litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. mineraalid- looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallidena. kivimid- geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktne mineraalide kogum, mis esineb maakoores kihina, lõhetäitena või plaatja lasumina.
annaabi.ee 
