Eri liiki kaskede põhierinevused Eestis esindatud kaseliigid on arukask, sookask vaevakask ja madal kask. Esmapilgul on madal kask ja vaevakask suhteliselt sarnased kuna mõlemad liigid on üpris madalad(kuni 2,5 m) ja nende kasvukohtadeks on mõlemal juhul põhiliselt sood ja rabad. Neil saab hästi vahet teha tänu puu okste tihedusele. Madala kase oksad ja tüvi on suhtelselt peenikesed ja tihedad erinevalt vaevakasest. Tihedate okste pärast tehakse madalkasest saunavihtasid. Arukased ja sookased on kõrged puud. Nende pikkus võib ulatuda isegi 35 meetrini.Arukaski sookasest on kõige lihtsam eristada oskte järgi. Nimelt sookasel on oksad suunatud rohkem taeva poole, aga arukaskedel ripuvad maapinna suunas. Eristamisviise on teisigi, kuid oksade järgi on neil kõige lihtsam vahet teha. 3 Kaskede kasutamisvõimalusi
..Va. Tootlikkuse poolest kuuluvad need puistud boniteediklassi (IV) V...Va. 13 The pine forests are slightly more productive than the swamp birch forests. Männikud on pisut tootlikumad kui sookasemetsad. The undergrowth is sparse, consisting mainly of willows, alder buckthorn, dwarf birch (sporadically) and gale in the western part of Estonia. Alusmets on hõre, koosnedes peamiselt pajudest, paakspuust, madalkasest (kohati) ja Lõuna-Eestis porsist. Sedges dominate the ground vegetation, often can we see such species as purple small reed, marsh bedstraw, yellow flag, bog bean, purplewort; the mosses are represented by Aulacomnium palustre, acrocladium Cuspidatum. Alustaimestikus domineerivad tarnad, tihti võime näha kasvamas selliseid liike nagu sookastik, soomadar, kollane vahumõõk, ubaleht, soopihl; sammaldest on esindatud soovildik ja teravtipp.
annaabi.ee 
