Barokk
toimusid väga surred muudatused, suured lossid, töötati välja uus lossitüüp (tiivad).
17 sajandil täiendati ja lõpetati Louvre'i lossi uuendamine barokseks (uus fassaad)
eriti barokne tuli ida-fassaad. Arhitekt oli Claude Perrault (1613-1688). Louvre ehitati
suure maa-ala peale, kõrval olid aed. Praegu on seal muuseum. Versailles'i loss
sarnane. Louvre'i aeda loetakse üheks täiuslikumaks aiaks. Kõik, mis seal on, on
allutatud inimese mõistusele, puud ja hekid on ise pügatud, madalhaljastuses väga
täpsed joonised, mille järgi istutati. Mustrite vahed kaeti klibuga, kiviga, reeglipärane
teedevõrk, hästi rikkalikult kaunistati park skulptuuride ja purskkaevudega.
Välisarhitektuuris domineerisid kaunistused akende kohal ja ümber, tekkisid nissid,
sambad, poolsambad, uus ehituselement voluut, tegi nurga sujuvaks, voolavaks. Ka
välisfassaadis kasutati skulptuuri, katuse ääres võisid olla nii kujud kui vaasid.