Pakri poolsaar
Neeme tipust kirdes
jaguneb see kaheks, millest alumine on kujunenud ordoviitsiumi ja osalt
kambriumi terrigeensetesse kivimitesse. Võimalik, et klindiesine tasandik
kirderannikul võib endast kujutada aluspõhjakivimitesse moodustunud terrassi,
sest need kivimid paljanduvad mitmel pool mere ääres, näiteks Leetse kohal.
Kuna kvaternaarisetete paksus on väga väike, siis tänapäeva pinnamood
peegeldab üsna üksikasjalikult aluspõhjareljeefi. Viimane kujutab endast kagusse
madalduvat paelava. Aluspõhjapinnamoe kõrgus väheneb 22-25 m-lt poolsaare
tipust 10-12 m-ni Kersalus. Poolsaare keskel tõuseb aluspõhi 25 m-ni ü.m.p.,
moodustades seal loode – kagu suunas väljavenitatud kõlviku, mida kirdest ja
osalt ka põhjast piirab selge astang. See on tekkinud suhteliselt pehmete
Kukruse ja kõvemate Idavere lademe karbonaatkivimite kontaktil. Sellest
astangust põhja poole jääb väiksem astang, mille kujunemine on seotud
annaabi.ee 
