"madaldumata" - 1 õppematerjal

Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused

Ulatuslik varieeruvus ortograafias, leksikas, vormistikus, süntaktilistes tarindites, hääliku kujus. Rohked saksapärasused sõnavaras, morfosüntaktilistes struktuurides, lauseehituses. Järjekindel ja ühtlustatud ortograafia. Eelnevat lühikeest vokaali märgib 2- kordne konsonant (ei kehti j ja h puhul). H = vokaalipikendus. Pikka vokaali võib kinnises silbis märkida 2 tähega. e = ä, ö, o = õ. Võõrtähed ck, tz, x, ff. Diftongi i-line järelkomponent on madaldumata kujul säilinud. Kuigi Stahli grammatikas ei leidu partitiivi, leidub seda tema tekstides. Komitatiivi asemel on tagasõnakonstruktsioon kah(s). Leidub umbisikulisi verbivorme. Imperatiivi mitmuse 2. ja 3. pöördel t-lõpp. Lihtminevik i- või is-tunnuseline. Eitusverb pöördub vahel. Enesekohasuse väljendamine end-pronoomeniga. Mitte-eitus. Misjonilingvistika: levis 17.saj. Misjonärid pidid võõrkeelt õppima suheldes, et kirjutada sellele grammatika, mille abil taheti piiblit tõlkida