Lasteaialapse eas pole veel keha välja kujunenud. Kõigil on heledad hääled ning väikesed kasvud. Kusagil pole karvu (peale pea) ning kaal on üsna väike. Inimesel pole välja kujunenud kindel iseloom ning huvid. Lasteaialapseeas võid tahta saada jalgpalluriks, kuid aastaid hiljem tahad kindlalt olla arst.(Hell, I 2007). Murdeealistel on samas aga toimumas palju muutusi. Sel ajal hakkavad välised sootunnused kiiresti arenema (Hell, I 2007). Kasv hakkab pikenema, hääl madalduma ning karvad hakkad kasvama kohtades, kus neid varem polnud. Isiklikust kogemusest tean, et lasteaialapsed ei taha kunagi päeval magada, ning ei suuda ära oodata aega, millal nad saavad juba kooli minna. Murdealised aga tahavad just kõige rohkem päeval magada ning elada lasteaiarežiimi järgi, kuna on võimalik päev läbi mängida ning muude asjadega tegeleda ja magada. Mõlemas vanuses suhtlevad lapsed väga erinevalt. Lasteaialapseeas kutsutakse teisi mängima
võtta ka selliseid tegureid. Keerukaks osutub andekate laste identifitseerimine nendel juhtudel, kui on tegemist näiteks ande maskeerimisega soovist sarnaneda oma eakaas- lastega. Andekad tüdrukud kipuvad oma andeid varjama ka soostereotüü- pide tõttu. On üsna tavaline, et tüdrukud on valmis vastu võtma läbikuk- kumisi (eriti matemaatikas ja teistes reaalainetes), arvates, et nad ei ole piisavalt andekad, ning nende usk oma võimetesse kipub läbikukkumise tagajärjel veelgi madalduma. Poisid kalduvad oma edu pidama enamasti oma andest tingituks (Dai jt, 1998). Tihti võib olla tegemist ka väärdiagnoosiga – näiteks kui andekusega seonduvad isiksuseomadused aetakse segamini tähelepanuhäire/hüperak- tiivsuse või Aspergeri sündroomi sümptomitega. Tähelepanuhäirega sarna- sed on andekatel lastel esinev passiivsus, raskused aja planeerimise või ise- seisva töötamisega, probleemid sõprade leidmisega, madal enesehinnang, pinged, motivatsioonipuudus
annaabi.ee 
