TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3.4 Jõutrafode valik Trafo on elektromagnetiline seade, mis on ette nähtud vahelduvpinge muundamiseks jääval sagedusel. Elektrienergia muundamisel ja jaotamisel (elektrienergiat saadakse energiasüsteemist) tööstusettevõtete elektrivarustussüsteemides kasutatakse pinget madaldavaid pea- ja tsehhi alajaamasid. Peale eelnimetatute kasutatakse võimsate tarbijate toiteks spetsiaalseid alajaamu (näite. elektriahjude alajaam, elektrolüüsi alajaam, veoalajaam jt.). Kõikides alajaamades on kasutusel jõutrafod, mida toodetakse väga erinevatele nimivõimsustele ja pingetele. Joonis 3.4. AS Harju Elekter poolt toodetavad betoonkorpusega komplektalajaamad HEKA ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor
antud lülituse peamiseks puuduseks. Koormusesse antavat energia hulka juhitakse pooljuhtlülitite suhtelise lülituskestuse muutmisega. Suhteline lülituskestus võib alati muutuda nullist üheni ning tavaliselt langeb 0,05 ja 0,50-ni, sest magneetimise ja demagneetimise kestused on piiratud. Väikeste koormuste korral Ud k = qUd s. Kahe lülitiga ja eraldustrafoga pinget madaldav pulsilaiusmuundur. Ühe lülitiga pinget madaldavaid pulsilaiusmuundureid kasutatakse koormuste võimsustel mõned sajad vatid. Seevastu kahe lülitiga muundurid ei vaja eraldatud demagneetimismähist ning neid kasutatakse koormuste võimsustel kilovatt ja rohkem. Joonisel 1.28 on näidatud sellise muunduri jõuahela skeem, kus mõlemat transistori avatakse ja suletakse üheaegselt. Antud kahe lülitiga ja eraldustrafoga pinget madaldavat pulsilaiusmuundurit tuntakse kui diagonaal-