"madalavesi" - 1 õppematerjal

Euroopa ja loodusgeograafia

Toris paljanduvad nn Tori põrgus Devoni-aegsed liivakivid. Väinamere-Liivi lahe vesikonna jõgedest jääb Pärnu jõe veerohkusele alla vaid Kasari jõgi. Kasari jõgikonna aladel, eriti Matsalu looduskaitsealal Kasari luhal, on kevadeti lume sulamise ajal suured üleujutused. Jõgede veereziimis on selgelt väljendunud neli perioodi: kevadine ja sügisene suurvesi ning talvine ja suvine madalvesi. Aastati võivad need perioodid erineda. Mõnel aastal ei teki suurvett, suvine madalavesi võib osutuda aga ebatavaliselt kõrgeks. Jõgede veereziimi jälgitakse pidevalt. Eesti jõgedel esineb katastroofilisi üleujutusi harva. Peamised üleujutuspiirkonnad on Halliste ja Raudna jõe ühinemiskohal Soomaa rahvuspargis ning Emajõe ja Kasari jõe madalamatel aladel. Enamik meie looduslikest järvedest paikneb Lõuna-Eestis künkliku moreenmaastiku nõgudes või orgudes. Eestis on umbes 1200 järve, neist tuhatkond looduslikud, ülejäänud tehisjärved.