Euroopa ja loodusgeograafia
Toris
paljanduvad nn Tori põrgus Devoni-aegsed liivakivid. Väinamere-Liivi lahe vesikonna
jõgedest jääb Pärnu jõe veerohkusele alla vaid Kasari jõgi. Kasari jõgikonna aladel, eriti
Matsalu looduskaitsealal Kasari luhal, on kevadeti lume sulamise ajal suured üleujutused.
Jõgede veereziimis on selgelt väljendunud neli perioodi: kevadine ja sügisene suurvesi ning
talvine ja suvine madalvesi. Aastati võivad need perioodid erineda. Mõnel aastal ei teki
suurvett, suvine madalavesi võib osutuda aga ebatavaliselt kõrgeks. Jõgede veereziimi
jälgitakse pidevalt. Eesti jõgedel esineb katastroofilisi üleujutusi harva. Peamised
üleujutuspiirkonnad on Halliste ja Raudna jõe ühinemiskohal Soomaa rahvuspargis ning
Emajõe ja Kasari jõe madalamatel aladel.
Enamik meie looduslikest järvedest paikneb Lõuna-Eestis künkliku moreenmaastiku nõgudes
või orgudes. Eestis on umbes 1200 järve, neist tuhatkond looduslikud, ülejäänud tehisjärved.